Heller end i Kiste samle Guld,saml du din Hjerneskal fuld!

Se flere sitater

Henrik Wergeland, malt av Carl Peter Lehmann (1794–1876)
Henrik Wergeland, malt av / málen Carl Peter Lehmann (1794–1876). Foto/Govva: Anne-Lise Reinsfelt Eier/Eaiggát: Norsk Folkemuseum

Mun
heajos mielas, Morgenblad? Mun, gii in dárbbaš eanet go beaivváža oainnestit
ovdal go movttegit reaškkihan iluin man in máhte čilget?

Go mun hávssestan ruoná lastta, vajáldahtán seammás
geafivuođa, riggodaga, vašálaččaid ja ustibiid.

Buot váibmobávččas lea dego sihkastuvvon go bussá njávkkasta mu muođu.
Beatnagan čalmmiide vuojuhan morrašiid dego čiekŋalis gáldui.

Muorra mu glása olggobealde lea šaddan. Dan stuorra lasttaide leat sirdojuvvon
buot dat muittut maid in beros vurkkodit.

Giđa vuosttas arvi go deaivá lasttaid jávista muhtun eahpeoskáldas namaid.
Dat gahččet goaikkanasaiguin eatnamii ja mirkkohuhttet mađu ráiggážiid.

Mun, gii dovddan lihkahusa Centifolie, giđđaskeaŋkka, čuđiid lasttain –
mu mahkáš veajášii fuones áviisa oppa sekundda ge duskkástuvvamiin hávkadit.

Dat livččii dego alit albme- ja ruvssuivdnái beaivelottiid goddit.
Dakkár suddui mu váimmu siskkimuš soaigá.

Dat livččii dego gunaid dišket mu čuorggatmeahttun vuovttaide,
ja duššadit daid diamántta-čuovgi sekunddaid maid áigi ain luoiká.

Ii, boahttet fal, journalisttat, saddjet riebangaccaidet báktái!
Dii gaikubehtet dušše liđiid ja dakŋasiid linis hávdái.

Nu go čurrohiid gáskkástat skálžui, nu soaibmamat sahkanahttet 
                                                                    bearraliid mu váibmui.
Dat oktii čiŋahit mu vuoiŋŋa diadema.

Mun
vašis? Go loddi girdá mu oaivvi badjel, mu vašši fáhkka gáidá
                                                                duhát sala duohkái.
Dat suttiha muohttagiin, dat stužiha báruid mielde menddo merrii.

Muhto manin mu suonat eai galggašii moaráskit?
Ále bisset luonddu jogaid šávvamis!
Allaárvosaš sieđgamiestta, suova joga boršut bákteloamaid gaskka.

Mun in ráhkis agálaš alit almmi, ja vašuhan jallas gaivádeaddji geahčastaga.
Ii go mus leat albmi, danin go dat lea dievva balvvain, 
                                                                    Beaivváža máinnaseatnamiiguin?

Ja vaikko mus vel ii livčče ge, ii go Ipmila albmi leat stuoris ja hearvái?
Ále váidal násttiid vuolde ahte du eallimis eai leat čuvges čuoggát!

Dat han bilaidit dego duinna háleštit de áiggoše!
Gea mo guovssunástti šearrá otne! Lea go almmis maiddá giđđa?
Dál leat násttit báitán olles dálvvi; dál vuoiŋŋastit ja illudit.
                                                                    Halleluja!

Makkár riggodat jámolaš olbmui!
Mu siellu ávvuda almmi giđđailuin, ja dáhtošii eatnamiin ge gievvudit.
Dat báitá garrasebbo go giđđanásttit, ja farga lieđđu rásiiguin.

Hearvás Eahketnásti! Mu gahperahtes oaivái
šearáda du báittas dego kristállalávgun mu oaivái.

Siellu ja násttit leat fulkkežagat.
Dat loaidá nástečuovgasis ámadaju beaittaliinni olggobeal, 
                                                        man máhcit leat jávistuvvon eret.

Suotnjarat devdet mu sielu dego Alabastera ráfiin.
Dat ceaggá dego bázzi mu siste. Gehččet dan hámi!

Dál dat leat dego dii daid hálideiddet. Stirdon leat sii guđet soibme.
Mu sielus lea dušše liikka láđis modji. Manin de suorganehpet?

Dat biru! Báccis lea ráfivuođa vuolde čaibmi váibmu.
Heahpat din doŋgon suorpmaide, go ehpet máhttán fáhtet dan!

Jorgalan ja heivehan davvisámegillii Harald Gaski

Gro Roksand, 28. mars 2008 | Skriv ut siden